Bööööööö -.-

Aga õnnelikud peame me sellegi poolest olema

Nooooooooo , mida iganes - see pole võimalik , et nii suur vahe on Eestil ja kusagil USA-s , minge ka kuu peale .

Tahaks ka nagu kirjutada ,ESIMESEST märtsist , aga ei ikka pean kirjutama veebruarist .
aga sellegi poolest oleme lahedad ja pean ootama USA kellaaega , et ma saaks kirjutada 1 märtsi kohta ... : @ jeeeerum küll ,



Aga ma võin niikaua siis siia kirjutada oma viimase postituse - ma mõtlen veebruari kuu oma , Tegelt ma mõtlesin , et kirjutan selle märtsisse , aga kuna hetkel pole mul midagi kirjutada siis laon selle teksti lagedale .
Siis ... ma lubasin kirjutada siia Laurast ja Annikast - nagu olen öelnud on nad NÄHTAMATUD - otsesesmõtes .
Kohtusin nendega umbes kolm neli aastat tagasi. Ma arvan , et varem , aga kui ma neid nägin siis sellest hetkest ja esimest korda ma nägin neid suvel - siis kui ma bussiga Haapsallu läksin .
 Ma istusin kõige taga ja minu ees istusid kaks tüdrukut - nad ei ajanud juttu , kuna ( kui nähtamatud räägivad siis kuulevad kõik - nad suhtlesid paberi teel. See tundub totter ja mulle tundus ka , et nad on mingisugused imelikud . Ma jälgsin neid oli neil erilised liigutused - sujuvad ja taktilised - midagi sellist . Kui siis punapäisel tüdrukul kukkus pliiats ma ja see veeres minu juurde , ma võtsin selle ülesse ja ütlesin : "Palun !"
Alguses ta vaatasin mind väga imelikult , nagu ma oleks ma ei tea kes . Aga siis ta ütles : " aitäh !" ja keeras ennast tagasi. 
Ta tundus väga imelik ja sosistas midagi pruunipäisele tüdrukule . 
Kui ma läksin , tulid nad mulle järgi - alguses arvasin ,et nad lähevad ka seda teed kuhu mina ... aga siis hüüdis mind pruunipäine tüdruk : Ja sina seal , jää seisma ....

Muidugi nii laabuski see , ma sain teada , et nad on nähtamatud - algul arvasin , et see on mingi nali ning 1- aprill on ammu möödas , aga nad tõestasid , seda mulle . Ja , et mina näen neid ainukesena , no v.a need kes ka nähtamatud on ...
See aeg mil ma haapsalus olin , ei näind ma neid - nad ütlesid , et see on viimane kord kui ma neid näen , aga kui ma koju läksin olid nad mu tuppa ilusti ära sättinud . Muidugi olin ma üllatunud ja tahtsin teada , et miks nad siin on ??

Annika , kes on siis pruunipeaga , seletas , et nad ei saa tagasi minna sinna kust nad tulid .  Nendel on suured jamad kaelas  ja nad palusid , et kas nad saaksid minu juures ööbida , et öösel ja muidugi päeval nad saavad omale ise toitu ja muud selliseid asju hankida , aga neil on vaja peavarju - magamiseks ja varjamiseks . kuigi nad olid pärist kusagilt mingisugusest X - maailmast , võisid nende mingid vaenlased tulla ja neid kaasa võtta . Mina muidugi naersin , aga sellegipoolest lasin neil olla - muidugi arvasin , et ajutiseks , aga nad on juba olnud 4 5 aastat. Muidugi olen küsinud , et kas te tagasi ei kavatse minna ? Nad  on vastanud , et eks nad kunagi lähevad , aga praegu pole sobiv aeg - nad kardavad . Muidugi ma ei tea mida nad kardavad , aga mingi asi peab olema .

 Kui ma tavaliselt kuhugi lähen , näiteks Haapsalu siis nad on kaasas , aga nad on sellepärast, et kui need mingisugused olendid tahavad neid kätte saada , saavad siis Laura ja annika kuidagi nagu , minu sisse minnna - nad pole seda katsetanud ega taha ka , aga kuna ma olen nende usaldusfaktor siis nad on valmis selleks .

  Niipalju siis nendest , võibolla kunagi tuleb veel juttu nendest . : )

NB! SEE POLE VÄLJAMÕELDIS . ; )